Vahel pole muud lahendust kui omastada agressori mentaliteet!

 Hei-Hei.  Ma nägin ühe inimese loos seda pealkirja ja ma mõtlesin, et kirjutan sel teemal oma arvamust, sest ma olen sellega täiega nõus. Aeg ei paranda haavu.  Kujutage ette, et te olete ese - nt külmkapp ja see läheb katki. Aeg ei tee seda korda - keegi peab seda lahti võtma, võib-olla mingid osad ära vahetama ja siis ta töötab jälle. (Ma ei räägi siin üldse sellest kontekstist, et kas rahaliselt tasub alati parandada või odavam on uus osta).  Kui te tõstate selle külmkapi teise kohta (inimese näol kolite/muudate keskkonda) siis see ei saa seal teises kohas ka terveks. KEEGI peab seda tegema. Aga te harjute ära, et see külmkapp seisab seal kus ta seisab.  Kujutage nüüd ette seda külmkappi oma hinges - aeg ei tee seda korda. Te harjute ära, et see on seal. Katki. Köögist te saate katkist külmkappi välja viia - hingest ei saa seda välja viia. Aga hinges saab seda parandada. Te saate hinges "välja vahetada külmkapi elektri, juhtmed, varuosad - ehk siis traumad, tunded, mõtte- ja,

 Hei-Hei.  Mul on alati tunne, et ma ei suuda ennast piisavalt väljendada ja teiseks on mul praegu selline veider seis, et ma istun selle augu servas kust ma välja olen roninud ja aeg on edasi liikuda. Enne aga vaatasin ma sinna auku millest ma välja ronisin ja panin väikse pisara maha ja patsutasin end õlale, et ma olen tubli.  4. staadiumis istusin ma hästi palju tik-tokis ja nüüd tagasi vaadates, panin teile tervest teekonnast kokku video.  Ma tegelikult arvan, et see video ütleb nüüd piisavalt:  Ja täpselt seda ma mõtlen kui ma ütlen, et tehke oma sisemine töö ja muutus algab iseendast. Leidke oma probleemide juured ja kõik hakkab lahenema.  Ega mul tegelikult rohkem midagi polegi öelda. See video on ka mulle meeldetuletuseks, et ma mittekunagi ei unustaks, millisest august ma välja ronisin - ja ma ei mõtle siin ainult võlgasid. 

 Hei-Hei.  TEATE MIS? Üks kohtuasi on lõppenud ja mu laps on kaitstud. Õigemini tema vara. Mu laps on kaitsud nii oma isa kui minu eest. Ja ma ei saaks olla õnnelikum.  Eks see kohtuasi oli ka natuke selline naljakas, et ega ma ei teadnud kust läheneda - aga kuskilt ma laustasin ilma mingi lootuseta ja praegu olen ma tulemusega rahul. Ma ei taha detaile jagada, sestmeil käis istungil mitu korda läbi lause, et sellel teemal pole kohtupraktikat ja vaidlusi olnud ja see on selline erakordne juhtum.  Aga täpselt nagu ma alustasin oma võlablogiga - vahet ei ole kuidas ma sellesse olukorda sattusin - lahendamist see vajas. Ja meie kohtusaaga lahendus paneb mind täiega mõtlema, et meil oleks niivõrd palju vähem elatisvõlglasi sellise lahendusega - pidades silmas justnimelt neid, kes ei maksa elatist, sest "see ei kulutata lapse peale".  See polnud küll meie teema aga lõpplahendus sobib tegelikult nendele mõlemile juhule väga hästi minu hinnangul.  Ja kõik on easy. KÕIK toetused  (Pe

Hei-Hei.  Teate, mul tegelikut polegi suurt midagi öelda - üks tibu on millest rääkimist edasi muudkui lükanud olen on peaaegu täiesti koorunud ja ma tahtsin teigea praegu lihtsalt VIBE'i jagada. Ja no nagu arvata oskate, siis ma postitan siia lihtsalt  mitmeid VÄGA HEA vibega muusikat. Kui te vaatate neid lugusid üle, siis kujutage omale lihtsalt ette, kuidas ma lihtsalt mööda tuba ringi tantsin nägu peeretamas ees, nagu hambad ei mahuks suhu ära. Ja kuna need on tegelikult ka kõik sellised manifesteeriva sõnumi ja vaibiga lood, siis ma kujutan neid lugusid siia pannes ette,  et selle kuulaja teeb sama - tantsib mööda tuba ringi. No vähemalt nägugi peeretab peas.  (Muusika) maitse  üle ei vaielda aga VIBE üle ka mitte.  "You ever heard the word pronoia?  It`s the opposite of paranoia. PRONOIA.  The belief that the world conspires in your favor.  I wake up like "I don't chase I attract" Universe has got my back La la la lucky me Must be my energy I decided it'

Hei-hei.  Pole ammu olnud siin. Mis siin ikka - ma ei oska kirjutada midagi. Mu elus valitseb rutiin. Ma olen selle üle väga tänulik. Sellist sisemist rahulolu iseendaga ja eluga ma kogen elus ilmaselt esimest korda.   Vahepeal on toimunud esimene kohtuistung. Väga-väga sürreaalne kogemus oli see. Ütlen etteruttavalt, et midagi veel pole läbi ega otsustatud ja sellepärast ma detaile ei jaga täna veel.  Aga räägin sellest päevast natuke. Igatahes avaldus ei tulnud väga hea. Mu jurist ei olnud üldse motiveeritud ka ja too hommik veel rääkisime telefonis ja ta ütles, et meil ei ole eriti tugev case ja ma peaks leppima x ja y asjadega - minimaalsega. Mul oli kodus veel isegi peale juristi kõnet hinges täielik rahu. Ma olin nagu "kõik mis peab tulema, see tuleb"  Siis kui juba teel olin ja poolel teel meenus, et dokument on "MUST BE" ja ma jätsin rahakoti koju oli hetk kui midagi muutus ja ma täiesti nutsin, et "okei, ma panen relvad maha, ma lepin selle x ja y -mii

 Hei-Hei.  See Audis on pigem neile suunatud kes mu võlablogile kassa elasid. Igatahes eelmine postitus oli ühest koorunud "tibust" kes kandis nime "õppisin ennast kehtestama ja ei leppinud vähemaga kui sellega mida õigeks pean" või "olen õppinud enda (seisukohtade) eest seisma", sest no see on üks peamisi põhjuseid miks ma sellisesse olukorda sattusin oli "väärastunud minapilt" kes uskus, et ta pole midagi väärt.  Aga siin on teile teine koorunud tibu. Ma olen 2k klubis!!!! Ja täiega uhke enda üle. Okei, tegelikult ma tean, et kui ma ei oleks nii kehvasti partnerit valinud, siis ma oleks siia juba varem jõudnud aga no see päev on käes. Ja eriti heaks teeb meele teadmine, et vahet pole istegi kas arvestada seda netos või brutos.  Mul tekitab judinaid kui ma teatud olukordades leian end bottelt, et varem ma oleksin x või y olukorras "jah" või ei oleks lihtsalt julgenud "ei" öelda.  Ehk siis ma olen NII-NII tänulik, et oli inime