Ohtlikuim lõks inimsuhetes kannab nime:"kohtle teisi nagu sa tahad, et sind koheldaks"

Hei-hei 

Mida rohkem ma sellele lausele mõtlen, seda nartsisstlikum see mulle tundub - ma olen elanud sellejärgi peaaegu oma terve elu - ja ma mõtlesin täna ühele vanale  psühholoogi külastusele ja ma leidsin üles, kus see lõks täpselt on. 

Ma korrigeerin seda nüüd:"Kohtle ENNAST nagu sa kohtled teisi. Oma lapsi kohtle nii nagu sa tahad, et sind koheldakse - nemad õpivad sellest enda väärtust tundma" 

Extreme people pleaser has spoken:

Sõber kutsub appi - ma lähen, sest ma tahaks, et minule tuldaks appi kui ma kutsun (kuigi ma tunnen ennast täna kehvasti) 

Keegi on haige - ma käin poes ja apteegis, sest kui ma olen haige, siis ma tahan, et keegi minu jaoks olemas oleks. (loe eelmist punkti, mida ise haigena teen). 

Tulemus: Kolimisfirma aitas mul eile kolida ja ma olen täna haige ning pean end apteeki vedama, sest rohi on otsas ja ainus mis alla läheks on apelsinid. 

See on parim näide mille peale ma suutsin tulla. Kokkuvõtvalt tekitab see sellise efekti, et inimene jätab enda vajadused tahaplaanile, sest ta panustab oma aega ja energiat teistele - lootes, et ükspäev on keegi tema jaoks olemas ja näeb tema väärtust.  Ja see ongi see lõks. Mina jäin sinna lõksu kinni ja kaotasin sinna iseennast - lootes, et keegi minu väärtust kunagi näeb. 

Kuidas see minu kohandatud versioon "Kohtle ENNAST nagu sa kohtled teisi." reaalsuses välja näeb? 

Vajad puhkust - anna ENDALE see aeg, PUHKA! Maga, pikuta, scrolli facebooki, loe raamatut - misiganes puhkust sa vajad. See üks päev või paar tundi ei sure keegi ära kui sa oma akusid laed. Sõber saab oma mööbliga ise ka hakkama. 

 Vajad abi - aita ENNAST.  "Ask for money - get advice. Ask advice, get money twice." Väga hea näide on kasvõi mu võlablogi. Kogu mu teekond võlgadest pääsemiseks algas küsimusega:"Kuidas ja milliseid lisatöid ma enda elukorralduse juures saaksin teha."


See, et teistesse inimestesse lugupidavalt ja tolerantselt suhtuda  - see ei tohiks olla isegi mainimist väärt, sest see on nii elementaarne. Ma sain eeltoodule pihta ükspäev poes, kui üks kodanik oma paha tuju teenindaja peal välja elas  ja  teenindaja märkuse peale ropendamise kohta räuskas, et kui tahab siis ropendab ja see pole kellegi asi kuidas tema räägib. Ma sekkusin lausega:"Mina näiteks ei soovi, et mu laps selliseid sõnu praegu kuuleks ja kõik mis tuleb SINU suust, näitab kes SINA oled." Teate kui halenaljaka vastuse ma sain? "Mul on lihtsalt kõht niii jube tühi!"  Kuna ma olen enda tervenemise teekonnal väga palju psühholoogi külastanud, siis ma kenasti peegeldasin talle tagasi, et tühja kõhuga halb tuju on mõistetav aga teenindaja ei ole selles süüdi. Ja siis oli "naljakas" minu jaoks see, et ta vabandas minu ees mitte teenindaja ees. Meie aga vahetasime teenindajaga pilke aktsepteerides, et noh, inimene on selline, las ta siis olla.  Ropendamise koha pealt mul tolerantsus puudus ja ma tõmbasin selgelt ja viisakalt piiri. Ja ühtlasi sai mu laps õppetunni, et kõik, mis tuleb inimese suust näitab, kes tema on ja kui kellelegi liiga tehakse, siis tuleb sekkuda, mitte pealt vaadata. Ja sellise väljenduse peale ütles mu laps veel nii naljaka lause:"Tema ema vist ei õpetanud kuidas viisakalt rääkida tuleb."
Ja ma sain vastata ainult ühtemoodi, mida ma olen oma lapsepõlve traumadega tegeldes pealuu sisse jätnud:"see pole tema süü."  
   See näide ei käi ju kokku lausega, et kohtle teisi nagu sa tahad, et sind koheldakse. See on aktsepteerimine ja tolerantsus.  


Sellest elementaarsest viisakusest näide veel meie all elava naabriga, keda ärritavad minu lapsed. Ma mõistan teda aga ma ei saa väga palju teha ka. Kinni ma ju ometi ei seo neid. Kui liigne ülemeelikus sisse lööb, siis ikka otsin alternatiivse rahulikuma tegevuse. Vaatamata sellele, et meil on olnud ütlemisi teretame me siiski alati  ja kui oleme sattunud samal ajal trepikoja ette, siis ust hoiab ta ka alati lahti. Ja need asjad on midagi, mis ei peaks ega tohiks kuuluda lausesse "kohtle teisi nagu sa tahad, et sind koheldaks".  Isiklikult ei oleks mul selle vastu ka mitte midagi kui me ei teretaks - mul pole selle terega otseselt midagi peale hakata peale teadmise, et naaber viisakas on. Ja vastu teretan teda ka, sest ma olen ka viisakas, mitte sellepärast, et MA TAHAN, ET TA TERETAKS. (Saate aru küll mida mõtlen). Mul lihtsalt tuli üks tuttav meelde, kes on täpselt selline:"ta tere ei öelnud koridoris, ma ka ei ütle" - aga sa näitad sellega ju ainult seda, et sa oled sama matslik?! See teretamine on lihtsalt üks "igapäevane asi" mida hea näiteks tuua - ma loodan, et selle taga point on ka arusaadav. 

Inimesele kes teab oma väärtust, ei ole vaja seda lauset öelda. Ta lihtsalt on nagunii elementaarselt viisakas ja ei lasku mingisse jurasse. 

Inimesele kes on täielik "mölakas" ei ole mõtet seda öelda - ta on tõenäoliselt see inimene, kes seda lauset kasutab oma tahtmise saamiseks. Selle lause taga on peidus justnimelt:"sa ju tahad, et sulle ka/sa ka....."

Inimesele (nagu mina olin) kellele on õpetatud lapsepõlves  ainult tingimustega armastust on see lõks kuhu ta kõnnib vabatahtlikult sisse jättes oma hinge uksetaha - sest ta tahab vastata tingimustele. Olla  armastatud ja loodab austust leida - ainult selleks, et avastada ükshetk, et ainsaks tulemuseks on tõsiasi, et ta on lasknud ennast lihtsalt ära kasutada. 
Ja siin on teile "saladus": Sa saad olla armastatud ja austatud AINULT siis, kui sa ei luba endaga lugupidamatult käituda ja tõmbad selged piirid. Ja ära unusta kohelda ennast nagu sa teisi kohtleks.  Loogika selle taga on väga lihtne. Inimesed kelle kavatsused ei ole alati head lähevad teistele jahimaadele - sinna kust saab. 
 
Ma tean täna kes ma olen ja mida ma väärt olen (või noh, olen selle poole teel aga ma tean kindlasti kuidas mida ma ei tolereeri ega kannata.) Ma kohtlen täna ennast nii, nagu ma alati teisi kohelnud olnud. Ehk siis sean ennast priorideediks. Kui saan, siis aitan aga ma ei tee seda täna enam enese heaolu arvelt.

Siin ei saa kasutada vabandust, et ma lihtsalt olengi selline/mind kasvatati selliseks jne. Kasvata ennast siis ümber - ainult tahtmist on vaja (ja psühholoogi, kes aitab sul üles leida mingeid arusaamasid ja tundeid). 

ARMASTA ENNAST ESIMESENA! Ja siis ei sa ei leia ennast 23-aastaselt koduta, rahata ja katkisena naiste tugikeskusest olles pankroti äärel. 

Kõige naljakam on see, et ma jõudsin täna tõdemuseni, et ma olen sellele sitapeast "härrale" reaalselt TÄNULIK! Jah, oli väga raske aga lõpptulemusena näitas ta mulle peegelpilti minust.  Mu suurim õudusunenägu on see, kui ma oleksin täna veel selline nagu ma enne seda suhet ja suhte ajal olin.  

Ja armas lugeja: OMA LAPSI KOHTLE NII NAGU SA TAHAD; ET SIND KOHELDAKS! - et nad õpiks juba maast-madalast oma väärtust tundma. 

Teie loll. 


 























Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TEADANNE!! Appi, ma OLIN võlglane.

Panin viimased 3 aastat videosse...

Meil oleks niimoodi Eestis kordades vähem elatisvõlglasi ja mida ma veel õppisin?!

Aeg ei paranda haavu...

Saame tuttavaks - mina olengi "Appi, ma olen võlglane" ja minul ongi "kopp ees!"

You ever heard the word "pronoia"?

Kopp on ees!

Kes maskab? - MINA MAKSAN!

Järgmine tibu on koorunud!

Palun ärge nüüd oma pead läbi seina lööge - ma juba panin psüüholoogi aja.