See hetk kui andestamine leiab aset...
Hei-hei! Alustuseks eelmise teema lõppu unustasin ma kirjutada ühe väga suure punase lipu veel. Kui mees vanuses 30+/- kolib sisse ainult spordikotiga, siis saada ta samatargalt uksest välja. 30 aastaga võiks olla ikka natukene rohkem saavutatud kui pool spordikotitäit riideid. Vaadake veel seda tänast artiklit:https://www.delfi.ee/artikkel/120069592/eesti-kodanik-peksis-turgi-reisil-oma-naise-surnuks. Minul läks sellessuhtes hästi, et füüsilist vägivalda esines pigem vähe ja suurem osa toimus vaimse manipulatsiooni kaudu aga sellepärast astun ma ka üle igasugusest häbitundest siia üles panna isiklikke asju - äkki mõni ohvrirollis inimene tunneb ära mustri. Aga tegelikult ma tahtsin täna lihtsalt jagada seda imelist momenti mille ma täna ära tabasin (Tegelikult oli seda raske märkamata jätta). Kui ma veel paar postitust tagasi kirjutasin, et ma oma emale veel andestada pole suutnud ja selle kallal töötan, siis täna ma saan öelda, et ma andestan talle. Mul oli nädalavahetusel k