Vahel pole muud lahendust kui omastada agressori mentaliteet!

 Hei-Hei.  Ma mõtlesin pool päeva täna, et "ah-ah, niiet mul ego kuskilt välja ilmunud ja ma tunnen elust esimest korda, et ma olen SOLVUNUD". Aga praeguseks jõudsin ma arusaamale, et ma tegelikult ei ole solvunud.  Ma ei oska isegi ühtegi tunnet panna sinna taha.  Anyways kõlas dialoog lähedase inimesega eile nii:  Mina peale kartulite kurnamist neid pudruks tampimas küsin kõrvalseisjalt:"tahad aidata?" ja ta ta vastas:"sul tuleb väga hästi välja!" Mõtlen korraks hääletoonile, ja tegelikult ei oleks see kõlanud üldse teisiti kui oleks vastatud lihtsalt "ei" - ehk siis ainus probleem oli selles, et tema valitud sõnad triggerdasid minus midagi.  Ja ma reaalselt sain selle vastuse peale vihaseks. Üritasin hindagata sisse-välja aga ikkagi kõlas mu suust irooniline:"Kas ma küsisin arvustust kuidas mul välja tuleb?"  Eet jah - päris tühine asi mille peale vihastada. Eks ma sain ise ka aru, et tühine asi ja sellepärast me jätkasime tegevusi j

 Hei-hei.  Mul ei ole olnud palju intiimsuhteid. In fact, ei ole mul kunagi olnud üheöösuhet.  Mul ei ole piinlik oma partnerite arvu pärast, kvaliteedi pärast kohati küll.  Esimene seks uue inimesega on pigem selline kohmakas koos juhendavate lausetega mida teha, mida mitte. Elu on liiga lühike, et halba seksi saada.  Aga "härraga" oli esimene seks ideaalne ja kui ma peaks järgmine kord kogema ideaalset esimest seksi, siis ausalt ma panen sealtsamast jooksu.  Me olime juba käinud mitu korda väljas õhtust söömas ja tol õhtul ei pakutud mulle isegi alkoholi - teades, et mida rohkem mulle sisse joota, seda rohkem risti mu jalad lähevad. Sellessuhtes ei saa ma aru inimestest, kellel puurjus peaga üheöösuhted juhtuvad. Ma ei ole ise seda kunagi kogenud ja isegi svipsis oleks tõstab oluliselt mu "valvelolekut". Lisaks ma olen inimene, kellel läheb uue inimesega vabalt tundmiseks aega. Aga see selleks.  Igatahes ma olin terve õhtu kuulnud kõike mida üks naine kuulda tahab

Hei-hei  Mida rohkem ma sellele lausele mõtlen, seda nartsisstlikum see mulle tundub - ma olen elanud sellejärgi peaaegu oma terve elu - ja ma mõtlesin täna ühele vanale  psühholoogi külastusele ja ma leidsin üles, kus see lõks täpselt on.  Ma korrigeerin seda nüüd:"Kohtle ENNAST nagu sa kohtled teisi. Oma lapsi kohtle nii nagu sa tahad, et sind koheldakse - nemad õpivad sellest enda väärtust tundma"  Extreme people pleaser has spoken: Sõber kutsub appi - ma lähen, sest ma tahaks, et minule tuldaks appi kui ma kutsun (kuigi ma tunnen ennast täna kehvasti)  Keegi on haige - ma käin poes ja apteegis, sest kui ma olen haige, siis ma tahan, et keegi minu jaoks olemas oleks. (loe eelmist punkti, mida ise haigena teen).  Tulemus: Kolimisfirma aitas mul eile kolida ja ma olen täna haige ning pean end apteeki vedama, sest rohi on otsas ja ainus mis alla läheks on apelsinid.  See on parim näide mille peale ma suutsin tulla. Kokkuvõtvalt tekitab see sellise efekti, et inimene jätab end

 Tere-tere.  See neetud kaheastmeline autentimine - ma nimelt suutsin ennast välja lukustada oma kõikidest kontodest sellepärast. Ja siis alla tõmmata peaaegu 500GB andmeid, kus mul võti peidus oli.  "ainult mina suudan" repertuaarist teema aga sain ikkagi korda.  Igatahes, tänaseks on käimas mul "härraga" kohtulahing ja ma ei suuda ära otsustada, kas ma olen tark ja tugev või loll ja nõrk. Võibolla võtaksin seda edaspidi kokku sõnaga:"idioot" aga kasutan enda vabanduseks väljendit, et "mõistus pole oma teha".  Samal ajal see millist jõudu, energiat ja julgust võttis vägivaldsest suhtest lahkumine ei saa sõnadega kirjeldada.  Eriti kui peamiselt seisneb vägivald vaimsel tasandil ja iseenda mõistuses kahtled. Kui sa pole enam isegi kindel  kust algab hirm ja lõppeb reaalsus. Vaimselt oli see nii raske, et ma peaaegu ei mäleta seda perioodi. On üks hall udu kus stressitase oli nii suur, et ainus eesmärk oli sisuliselt päev üleelada. See on TUGEVUS.

Hei-hei.  Ma tekkis eile see moment ja ma hammustasin läbi selle mängu milles ma sees olen ja tundub nagu ma seda kuidagi võita ei saa.  Selle mängu nimi on "ohvrivõim". Reeglid on lühidalt öeldes "lihtsad". Sa lihtsalt pead teist inimest pimestama, et ta ei näeks oma võimalusi ega seda, et tema käes on võim. Ja juba ongi mäng võidetud. Aga ma seletan kohe lahti. Eile õhtul saatsin ma välja sellise kirja:  Ja see on muidugi põhjus miks need postitused nii pikad ja lihusevad on. Mitte midagi ei saa välja jätta - jääb ju mulje nagu mina keelduksin perelepitusest? Aga alustame algusest. Ma "joonistan teile pildi meie lastekaitseüstseemist,  riiklikest abivahendisest ja selle mängust nimega "ohvrivõim".  Kui kaks vanemat lähevad lahku, siis pildile joonistatult näeks see välja nii, et maa sisse tekiks lõhe. Ühel poole on vanemad ja teisel pool on laps. Ma kataksin selle lõhe  peeglitega igast küljest ja nimetaksin seda lõhe "Ego-ks" 

 Hei-hei.  See nüüd on nii absurdne näide mis ma teile siia toon. Eriti absurdseks teeb selle see, et ma leidsin end üks hetk olukorras kus ma olin ise korraga agressor kui ohver. See juba kõlab absurdsena. See kõik on jabur ja absurdne.  Igatahes, alustame sellest, et meesterhvast ligemale 30-eluaastale kolib sisse pooltäis spordikotiga ja ma leian talle vabanduse, et üksik hunt ja no pole põhjust olnud "juuri maha panna" aga no see: Okei, pole liitumist teinud aga no miks sa täiskasvanud mees omale kõneaega ei saa laadida ise? Ma seda lippu nägin - aga see värviti mu silme ees valgeks. Nimelt kuna härra välismaal töötas, siis kukkusin ma nagu Alice imedemaal sinna lõksu, et välismaal ülekanded toimuvad mitu päeva jne. Aga no kas mu loll aju selle jutu sees ka loogiliselt mõtles, et tal on eesti pangakonto ja eesti teenuspakkuja? No ma ei oska muud öelda, et loll on loll olla.  Ja see ongi see lõks! Mul on selline komme, et ma ei luba endale välja teha midagi mid

 Hei-Hei.  See on ohver-agressor suhtes minu hinnangul üks kïge tähtsam teema millele tähelepanu pöörata. Vabandamine on üks asi läbi mille ohver teeb ennast väiksemaks ja agressori suuremaks. Seda saaks ka vastupisielt sõnastada  aga oleme ausad - nagu ma juba varem olen öelnud, siis agressor tegelikult "ei vali" oma ohvrit. Ta peatub seal, kus tal lubatakse peatuda.  Ja ma teen kohe siin postituse alguses ettepaneku:LÕPETAGE VABANDAMINE! Miks ja kuidas selgub postituse käigus. Kahjuks on taaskord kõik kõigega seotud ja üritan seda lihtsalt kuidagi kokkuvõtta ja teemast mitte väga lailivalguda.  Kui keegi teie ees vabandab või teie kellegi ees vabandate, kui palju te pöörate tähelepanu sellele KUIDAS seda tehakse? Hääletoon/Sõnastus/kehakeel....  Alustan siis natukene leebematest näidetest: Ükskord mu noorem laps tegi külmkapi lahti ja ei pannud kinni. Aga lihtsalt juhtus nii, et niikui mina seda kinni panema hakkasin ilmus tema väike peake täpselt ukse trajektoorile ja ta s